Sõnu saab teha mitmel kujul.

Kui laps võtab kuubiku ja tabab lapse, mõistab ema, et see on kadedus. Kuid mõnikord on laps palju viisakam. Mõnede päevade jooksul imetleb ta innukalt lapse ja siis ütleb: "Nüüd võtke ta haiglasse tagasi."Laps saab tema emale vihaseks saada näiteks kambrist tuhka ja söe ning hajutada need vaibale. Teine võib muutuda vikisijä ja sõltuv, kaotab mängida liivakastis või kuubikuteks kõikjal kõnnime minu ema, kellel tema seelik ja hakkab imeda oma pöialt. Ta saab jälle peegeldama voodit öösiti või isegi päeval aluspüksides. Mõnikord teeb lapse armukadedus vastupidist vormi. Laps tegeleb pidevalt noorema õega. Kui ta koera näeb, ütleb ta: "Meie last armastab koeri."Kui ta näeb, et sõber sõidab kolmerattalise mootoriga, ütleb: "Meie lapsel on ka jalgratas."Loomulikult on ta ka häiritud, kuid ta ei tunnista ennast. Selline laps vajab abi veelgi, kui ta mõistab, mis on ebameeldiv.

Vanemad mõnikord ütlevad: "Me leidsime, et me ei pea karta oma kadedusest. Johnny armastab oma väikest õde nii palju. "Hea on, kui laps näeb vastsündinutele armastust, kuid see ei tähenda, et ta ei oleks kadedus ja et seda armukadet pole vaja tähelepanu pöörata. Vabadus võib avalduda kaudselt või erilises olukorras. Võib-olla laps on kodus õelaga armunud, kuid võõraste juuresolekul valitseb ta karmilt. Vaba saatus ei saa ilmneda juba mitu kuud, kuni üks laps rullab ja hõivab vanema mänguasja. Mõnikord ilmub tundide muutus siis, kui noorem hakkab kõndima.

Ema võib öelda: "Johnny armastab last nii palju. Ta kallistab teda nii tihe, et ta karjub. "Tegelikult pole see õnnetus. Lapse tunded on vastuolulised.

On mõistlik eeldada, et armukadedus ja armastus on alati olemas, olenemata sellest, mida laps väljastpoolt manifesteerib. Tuleb mitte ignoreerida armukadedust, mitte püüda seda jõuga alla suruda, et laps ei tunneks end süüdi, vaid aitaks tal saavutada armastuse võitu.